Kohvisõbrad võivad kergitada viimaste uudiste peale nii tasse kui ka kulme. Nimelt sisaldab kohv ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry ilmunud artikli andmetel just seda tüüpi lahustuvaid kiudaineid, mis aitavad vähendada kolesteroolisisaldust.
Kõige paljulubavamad tulemused on saadud diabeediuuringutes. Kui Harvardi uurijad liitsid kokku enam kui 193 000 inimest hõlmanud üheksa uuringu tulemused, siis selgus, et regulaarsetel kohvijoojatel oli märkimisväärselt väiksem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti kui neil, kes kohvi ei joonud.
Vaatamata levinud arvamusele, et kohv on südamele halb, ei ole viimase aja epidemioloogilised uuringud seda kinnitanud. Mõnes artiklis on koguni leitud, et kohv võib südant kaitsta. Ajakirja American Journal of Clinical Nutrition veebruarikuu numbris ilmunud uuring näitas, et terved üle 65-aastased inimesed, kes jõid päevas vähemalt 4 tassi kofeiiniga jooke (peamiselt kohvi), haigestusid 53% vähem südamehaigustesse kui need, kes kohvi ei joonud.
Kuidas kohv toimib, ei ole selge, sest põhjuse-tagajärje seoseid ei ole senistes uuringutes analüüsitud. Tõenäoliselt etendavad suurt osa antioksüdandid, näiteks klorogeenhape, mis on sarnane viinamarjades leiduvate polüfenoolidega. Kohv sisaldab selliseid aineid ühe portsjoni kohta rohkem kui mustikad, seega on kohv meie toidusedelis tähtsaim antioksüdantide allikas. Antioksüdandid aitavad leevendada põletikke.
See võib seletada, miks kohv põletikuga seotud haiguste, näiteks diabeedi ja südamehaiguste puhul nii hästi mõjub. Kohvis sisalduv magneesium aitab muuta rakud insuliini suhtes tundlikumaks. Samuti on leitud, et kofeiini sisaldava kohvi joomine vähendab Parkinsoni tõve, sapikivide, tsirroosi ja maksavähi riski.
Kokkuvõtteks: kaks-kolm tassi kohvi päevas ei ole tervetele täiskasvanutele üldiselt kahjulik, pigem on see võib-olla kasulik.