Esmakordselt avastati kohv Ida-Aafrika piirkonnas, mida me tänapäeval tunneme Etioopiana. Legend jutustab kitsekarjusest nimega Kaldi, kes märkas, et ta kitsed on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Sealt liikus kohv Türki, kus kohviube röstiti esmakordselt lahtises tules. Tänapäevase kohvi esimene variant saadi nii, et röstitud oad purustati ja seejärel keedeti neid vees.
Euroopasse jõudis kohv esmakordselt Veneetsia kaupmeeste kaudu. Euroopas sattus kohv katoliku kiriku karmi kriitika alla. Paljud arvasid, et paavst peaks kohvi joomise keelustama, ja nimetasid seda kuradi joogiks. Nende imestuseks õnnistas paavst, kes oli juba kohvijooja, kohvi ja kuulutas selle kristlikuks joogiks. 1700-il jõudis kohvi Ameerikasse. Espresso, mis on hiljutine uuendus kohvi valmistamise viisis, sai alguse 1822. aastal, kui Pariisis leiutati esimene espresso masin. Itaallased täiustasid seda suurepärast masinat ja hakkasid seda esimesena tootma.
Tänapäeval on kohvist saanud hiiglasuur globaalne tööstusharu. Dollarites arvutatud kogu maailma käibe poolest jääb nimetatud kaubaartikkel alla ainult naftatööstusele. Kohvi tarbitakse aastas 400 miljardit tassi ja seega on see maailma populaarseim jook.